See tee algab meil kõigil samamoodi , hetk mil tekime ja saame
eluga üheks - on samasugune .
Inimesed on kõik samasugused , surevad ainult täiesti erinevatena ja see
kõik sõltub sellest kuidas elu meid möjutab .
Aga see on ju köik sellepärast, et elu ei anna inimestele suuremat ampsu kui nad suhu saavad
mahutada ?
Segamini sassis omadega vussis . Aja maha võtma peaks ,
millest   ? Soovidest mida ihkasin , ja mis muutusid liiga suureks
valmistades sellega pettumust , et vist ei  suuda kontrollida selle soovi mahukust.
Lootes , pooleldi allaandes , siiski lootsin. Kas polnud asja juures piisavalt ,
või oli see ainuke asi mille kulul mu möte elas ?