Olles koguaeg kuulaja ametis, on sellest kõrini täielikult ,
pea on ülekoormatud teiste murede ja soovidega nii et enda
mõtted ei paista kusagilt.Tunnen et midagi on valesti kuna ,
sees valitseb suutmatus , tahaks öelda ah fuck it mul on ka oma elu
,ning minna teadmatusse- minna lasta enda sisemusel välja voolata
kõigel üleliigsel mida ei vaja . Jätan minevikuga asjad nii nagu on,
öeldakse et vanad armid ei roosteta , aga mul pole isegi mitte armi
mis roostetaks on väid suur tühi auk. Mul endalgi piisavalt asju mille
üle mõtelda , millele vastuseid saada.Tahan olla see värske ja optimistlik
kes alati .Tahan murda läbi kõigest , mis on takistuseks ja olla õnnelik.
Ning kõige lõpuks tahan et keegi lihtsalt tuleks küsisks kuidas mul
läheb , sellest päriselt huvituks ning kuulaks mind oma elu vahele
segamata.