Langeb pisar, üks ja teine .
Pea on täis, tühje mõtteid .
Olek on segaduses ,
teadmatuses ma sulgen silmad.
Mõtlen miks ei ole selline , et teha kõik ja
su tähelepanu võitta , ma lihtsalt tahaks --
tahaks seda teha , teha kõikke et sa märkaks mind
ja seda mida ma päriselt tunnen kui seda näen .

Elu on ikka imelik - mõtlen istun , isegi kahetsen .
Nii mõnus oleks lihtsalt minnna ära oma lemmik paikka kus oleks lained ..
meri ,surfilaud oma vana auto ja natuke eemal olev rannamajake .
Lihtsalt ei tea enam isegi mida tahta.
kui viiks selle kõik edasi uuele tasandile või unustaks kõik ja läheks edasii.
Elu ajab hulluks eriti kui on inimesel väga palju segavaid tegureid .
Aga ma pean jääma õnnelikuks ,kuna see kõik ajab naerma mind
kui haige see kõik ikka on ..
Sellepärast ma lihtasl lülitan selle osa endast välja ja unustan ,
ning lähen edasi õnnelikuna .

Naera , ole õnnelik.
Võta aega ,et vaadata ringi --
päev on liiga lühike et olla isekas ,
elu aga liiga pikk et olla koguaeg kurb.
Keegi vedas sind alt ?
seda juhtub kõigiga
sellest tuleb lihtsalt üle olla.
Sul on õigus olla õnnelik ,
ole veits aega oma mullis mõtle,
Mis siis oleks kui ..
kõik oleks niii nagu sa tahaks?
Unistada pole meil kellegil keelatud ,
aga alati on nii et mida ilusamini unistad seda hullemaks läheb
aga no tea,
et ükski inimene pole kunagi nii õnnetu või nii õnnelik kui ta arvab et on .
Ükski hea ei tule halvata ,
ning üksiki halb heata .
Harju lihtsalt ära see ongi -
ELU !
Nii et ela et see oleks mäletamist väärt.

Läbi tule ,vee , sõja --

 otsin lootes midagi leida ,

teadmata ise mida 

aga see on peas kinni ,

kummitab -- öösel ,päeval ja isegi unes.

 Lootus leida näib võimatu , 

ma liigun teadmatusse ..,

kusagile kuhu viib --

mu süda , mõistus ja jalad.

Ma ei saa ennast, peatada see on lõputu,

aga siiski liigun teadmata

kas see on alles lõpp või algus .