Words- just these right ones , are hard to come out.
Often we have feelings, thoughts in our mind (head)
what we can't express, we may express ourself wrong to others ,
so finally we or others may get hurt .
Sometimes i just want ti open my mouth and let everything
come out me, talk things out but it's not that easy .
Today calling to youi felt this kind of weirdness,
a lilbetrayed , but in the same time a lil jaleous .
I just can't decide anymore what to do or what not to do,
and again i feel like im in the startline i feel like
there is a barricade what i can't cross.
Life is a sport - where you have to boldly push yourself free,
and take everything from (of) anything and give it your all
to stay in the leader pleace and be ( stay )happy,and
reach for more in your life.


Sõnad - just need õiged , on meie suust rasked
tulema. Peas on mõtted ,tunded, mida tihti peale
ei oska väljandada, me võime teistele väljandada
ennast valesti , nii et lõppudelõpuks saame haiget
meie või nemad .
Vahest tahaks lihtsalt suu avada ja lasa kõigel enda
seest välja tulla , asjad selgeks teha ära rääkida
aga see ei ole nii lihtne .
Täna helistades sulle , rääkides sinuga ma tundsin
jälle enda sees vastikut tunnet , õrnalt reedetud
aga samas ka kadedust . Ma lihtsalt ei suuda
enam otsusdada mida tahta mida mitte,
ja jällegi ma tunnen et olen algus punktis
tunnen tõket mida ei suuda ületada.
Elu on sport - kus tuleb stardis ennast julgelt lahti
tõugata , võtta kõigest kõikke ja viimast
ning anda endast kõik et püsida liidri positsioonil ,
olla õnnelik, jõuda edasi .

Meie elus on palju küsimusi millele me tõenäoliselt
vastused ei saagi nagu nt miks ?kuidas?.
See teebgi elamise salapäraseks ,sest mis on elu
põhimõte kui sa tead vastuseid kõikidele küsimustel.
Me kogeme ja tunneme
Valu , pettumust , naeru, armastust - need on kõige
põhilisemad tunded meie elus mida me tunneme
ja elame läbi .
Me võime olla alati õnnelikud , jagada naeratusi,
naerada nii kaua kuni nutame .. ja järsku võib keegi
meid vedada alt , teha haiget .Peale seda kaovad
naeratused ja rõõm,
sisemuses on tunne tühi , kõle, tunned igas kondist läbi
käivat imelikku surinat .
Ja need tekitavadgi küsimusi ja segadust meie peas, see
on vastik ja nõme ,aga misteha nii me juba kord elame .

feels like it

Öeldakse et kui näed kedagi kurvana ,nutmas
tuleb küsida mida või keda sa tahaksid / vajad ?
Ma tahaks.... kuradima palju asju
aga kahjuks on nii raske osustada , mille
või kelle vahel valida .
Mõnikord tahaks lihtaslt olla üksi , järgmine hetk
kahekesi aga kahjuks on ka olemas meie maailmas
ka segajaid, kes tihti peale võivad selle ära rikkuda
või su õnneliku päeva täielikult persse keerata.Ja
jällegist tahaks ennast tühjaks karjuda ja olla.....
Võiks olla nii et we could have a cup of happines
ja edasi liikuda olla üle , aga kahjuks see ei ole nii
lihtne . Ma tunnen et ma olen kinni jäänud,
ühte ja samasse ringlusesse , ringiratast
liigun punktist A punkti B ja sealt tagasi algusesse.
Ma lihtaslt tahaks olla mõneks ajaks vaba , nii et
i'm living young & wild & free , ilma kohustusteta .
Ma pean uskuma et alati on võimalus alati läbi käija
kõik punktid kui sul on tahtmist ja mitte ringlusesse kinni
jääda , lihtsalt läbida kõik punktid
naeru, nutu , valu ja armastusega .

Ma jälestan inimeste juures kõige rohkem seda ...
et neil / meil on nii suur võime inimestele haiget teha
nii tahtmatult kui ka tahtlikult.
Ma lihtsalt tahan saada rahu kõigest halvast tahks lihtasalt
minna ja öelda kunagi olen tagasi, ma tõsiselt enam ei suuda
kõik see valu mida põhjusatab üks ja veel ka teised.
Kas on inimestel raske aru saada et meil kõigil on tunded,
oma unistused soovid .
Persse kõik ma ei salli seda et lasen pähe istuda et ..
ei asut vastu ma ei salli lihtsalt kuidas saan haiget mina , ja
mõned kes on kallid mullle .

Kes ma olen !? Tahaks leida selle inimese
sooviks teada milline ma tegelikult olen.
Mu pea on täis mõtteid.Ma tunnen ennast
petetuna , tunnen et minust ei tehta välja
ja see teeb mulle haiget kuradi palju .
Aga ma ise olen ka loll , kardan koguaeg
et teen teistele haiget või et keegi ei hooli
minust , ma vihkan seda et ma põen ...
kuradi palju . Ma lihtasalt kardan
ma kohati kardan elada , kardan saada haiget .
Ma lihtsalt ei oska kirjeldada missugune kaos
valitseb mu peas, ma kardan kaotada
inimesi kes toovad mu erikülgi või kõik mu küljed
esile . ma lihtsalt tahan leida need kes on tõelised
sõbrad, kes mitte. Vahest lihtsalt mul on kõigest siiber
tihitipeale tunne et ei taha ärgata ei jõua enam ,
kuna tunnen ennast haavatuna - üksi.
Persse see fucking masendus ..
mis kasu ma sellest saan kui masetsen ..
mitte mingit , jah seda on lihtne öelda aga
ma pean proovima ka seda mitte teha.
Ma lihtsalt tahaks mingiks ajaks eralduda
ja mõelda välja mis on mulle kõige tähtsam ,
ning mis mitte .