suureks saame - me kõik.
Ei taha ,ei taha ja endiselt ei taha
soovides jääda siia hetke mis on liiga hea,tekib kartus ,
kartus saada suureks, läbi lüüa ja põruda,
kartus jääda ilma ?
Miks, milleks ?
Teades ,et hakkama saamine on loomuses,
äkki kardangi just seda teadmist .
Võtan ja tõban ligi kõik mis siis kuid ja
ei oleksid , keerates sellega tagurpidi kõik oma sisemuse.
Nii lihtne mõte , lauseosa - lasen ligi
ja olengi paanikas .
Hävitust taastades leides võimalust sellest välja tulles jõuab kohale
pole tähtis see mis tuleb vaid see mis on praegu ,
hetkel olemas ja kestab,
miks ?
Sest see on kõik mis on olemas ja mis on praegu kindel .
Me ei saa kontrollida ei tulevikku, ei minevikku
ega ka olevikku.
Me saame lihtsalt võtta olevikust kõik mis võtta annab, kuna olevikus
me oleme ja eksisteerime , lihtsalt enda pärast,
sest siin on kõik päris.
